Sellel kümnendil kasvasid autod järjest suuremaks ja lennukitest ja rakettidest inspireeritud disain saavutas oma tipu.

Õnneks ei jäänud palju maha ka mootorite võimsused, kuna tehased olid tihedalt võistlemisega seotud ja need suured autod tuli ju kuidagi liikuma saada.

Selles ajavahemikus elati üle ka esimesed kriisid, kui Autotootjate Assotsiatsioon keelas tehaste osaluse võistlusspordis ning USA-d tabas esimene sõjajärgne majanduslangus.

Hemi-mootor oli kahtlemata Chrysleri ja kogu USA autotööstuse üks tippsaavutusi viiekümnendatel aastatel ning omamoodi esiisaks maailma kõige võimsamatele sisepõlemismootoritele, mis tänapäeval Top Fuel ja Funny Car autosid liigutavad.

Hemi tegi oma debüüdi 1951. aastal 331-kuuptollisena ja 180-hobujõulisena. Mootori eripäraks olid poolsfäärilised põlemiskambrid (hemispheric, siit ka nimi), mis põhjustasid minimaalset soojuskadu ning võimaldasid hea paigutuse nii klappidele kui süüteküünlale; lisaks nähti vaeva plokikaantega, mille portide sujuvusest tulenev hea täiteaste lõi eeldused suuremate võimsuste tagaajamiseks. Neid eeldusi kasutati ka ära: 1954. aastaks oli võimsus 235 hj ja järgmiseks aastaks juba 300 hj. (tqhq.ee)